Itaalia & Šveits - 7 päevaga 4 sihtkohta


Vaade Monte Bre otsast, Luganos

Kuna talvisest ilmast olime juba veidi tüdinud ning soovisime südamesse kevadhõngu, otsustasime Kaleviga märtsis nädal aega Itaaliat ja Šveitsi avastades veeta. Okei, tegelikult oli mineku suureks põhjuseks ka see, et leidsime eelmise aasta lõpus easyJeti piletid Milanosse ja tagasi 20 euroga ühe inimese kohta, ja seda võimalust oleks patt olnud kasutamata jätta. Kuid kuna teadsime, et nädal aega Milanos veeta ei soovi (ning nagu hiljem selgus, siis ei oleks seal kuidagi ka nädalat aega sisustada osanud), siis otsustasime Alpide piirkonnas seigelda ja Šveitsis ära käia, mis on juba pikemat aega mu üks reisisoov olnud. Nüüd siis saangi teile rääkida mida nägime, kus ja kuidas käisime ning mida nende nelja eri sihtkoha puhul soovitan silmas pidada.

Arco della Pace ehk Milano triumfikaar

Duomo di Milano ehk Milano toomkirik

MILANO (5.-7. märts)

Maandusime 5. märtsil Milano Malpensa lennujaamas, kust end kohe Milano poole edasi sättisime. Malpensa lennujaam on Milano keskusest ikka päris kaugel, kuskil 45 minuti bussisõidu kaugusel (pilet oli 8 eurot). Selle Itaalia suurlinna avastamiseks oli meil umbes-täpselt poolteist päeva, mis on selleks täiesti piisav. Meie "to-do" listis olid Milano triumfikaare ja toomkiriku külastamine, ning ülejäänud plaanid tulid jooksvalt. Okei, pitsa söömine oli ka "to-do" listis... :)


Olime selles piirkonnas off-seasoni ajal, mis tähendab et suured turistimassid meid sellel reisil eriti ei seganud. Kindlasti on Milanos turiste aastaringselt, kuid ka kõige populaarsemates kohtades sai vabalt liikuda, mitte ei tekkinud "kilu karbis" tunne. Näiteks triumfikaare juures oli üldse vaid mõned kohalikud, mis pani mind väga imestama, kuna triumfikaared on mind alati paelunud. Niiet tundub, et see koht võib Milanos turistide poolt täitsa alahinnatud olla. Ehk see oligi minu jaoks Milanos lemmikkoht. Muidu soovitaksin Milanot enim neile, kes naudivad luksus-šopingut ja austavad moodi, kuna riidepoode on ses suures linnas tõesti kuhjaga ning nagu teada siis peetakse Milanot ka moepealinnaks. Teiste jaoks usun, et paarist päevast selles linnas on täiesti piisav, et kõik must have kohad ära külastada ning jätab vabadust ja aega ka niisama sihitult ringi jalutamiseks.

Õnneks aimasime seda juba ette, et Milanos nädalat aega me sisutada ei oska ning kuna Alpid on Milanost vaid kiviviske kaugusel, siis planeerisime juba enne reisi algust end sinna poole sihtida. Ehk siis järgmiseks ootas meid...

COMO (7.-8. märts)

Imeilus linnake (üks paljudest) Como järve ääres. Kindlasti on see järv paljudele tuntud kui Itaalia üks kuulsamaid suvituspaikasid, mida austavad ka mitmed Hollywoodi kuulsused, kes endale sinna äärde suvekodu on sisse seadnud. Jällegi, kuna meie külastasime seda kohta mitte suvel vaid pooleldi sombusel kevadel, siis oli seal üpriski rahulik. Kuid see ei vähendanud selle koha võlu karvavõrdku, võibolla isegi suurendas. Comosse läksime rongiga, pilet Milano ja Como vahel läks maksma 5 eurot inimese kohta. Jällegi soovitan saiti goeuro.com (nüüdseks omio.com), et võrrelda rongi ja bussi võimalusi. Sellel reisil liikumiseks valisime kõik variandid selle veebisaidi kaudu,

Como järv lennukiaknast vaadatuna


Linnake ise on pisike ja enamuselt täis hotelle, restorane, poode. Ehk siis näha, et turistidele suunatud ja otseselt palju kohalikke inimesi seal samas ei ela. Mööda järve kallast kulgeb mõnus kõnnitee, mida mööda patseerida. Kui oleksime Comos kauem ööbinud, oleksime kindlasti külastanud ka muid kohti Como järve ääres, näiteks Bellagiot. Sinna peaks lihtsasti bussiga pääsema ning koht tundub olevat väga maagiline. Mida aga Como järve puhul märkasime oli see, et ülearu puhas ta polnud. Ma usun, et suvel seal ka ujutakse, kuna tegu on ikkagi populaarse suvituskohaga, kuid seda vett vaadates ei tekkinud küll tunne end sinna kasta. Võibolla enne suve puhastatakse vesi suuremast prügist? Ei olnud ka midagi ülemäära hullu, kuid kui näed kalda ääres kondoome ulpimas, siis vähendab see küll oluliselt minu ujumise soovi.





PS! Soojalt soovitan Hotel Pliniust - meie toal oli ka rõdu, millelt avanes imekaunis vaade linnale. Hommikusöök oli hinna sees, mis oli suureks plussiks.

LUGANO (8.-10. märts)

Järgmine sihtkoht viis meid juba Alpide Šveitsi poolele. Lugano valisime tegelikult puhtalt selle tõttu, et sinna tundus rongidega/bussidega google mapsi ja omio.com alusel lihtne liikuda. Valisime seekord Flixbusi kasuks, pileti hinnaks oli 6 eurot inimese kohta.

Lugano oli Comole isegi oma olemuselt ja vibe'lt täitsa sarnased, kuid Lugano on oluliselt suurem ning seal on tunda ka kohalikku elu ja melu. Kuid suur vahe ka Comol ja Luganol, mis tuleneb Itaalia ja Šveitsi erinevusest, ja see on hindade vahe. Nii restoranis, ööbimiskohtades kui ka toidupoes oli kõik kuskil poole võrra kallim.





Kuna Luganos viibisime kaks ööd, oli meie kindlaks plaaniks ühel päeval mägedesse matkama minna. Luganot piiravad kaks suurt mäge - ühel pool linna mägi San Salvatore ja teisel pool Bre. Kuna tegu on 900+ meetriste mägedega, siis mõistsime, et sinna üles ja tagasi ühe päevaga ronida on meie jaoks liig. Mõlema mäe otsa liiguvad ka köisraudtee, ning kuna San Salvatore otsa sõitev oli tol ajal veel nädalake suletud, otsustasimegi Bre kasuks. Köisraudtee pilet maksis 16 eurot. Mäe otsast avanes imekaunis vaade San Salvatorele, järvele, Luganole ja Alpidele. Teekond alla möödus äärmiselt mõnusalt, v.a. teekonna lõpuosa, kus sinka-sonka alla looklevad autoteed ja trepid jalakäijatele, mis risti-rästi vaheldumisi jooksid tekitasid küll täielikku segadust ning oli raske mõista, kust kaudu õige alla minna on. Ning laskumine mäest oli ikkagi päris järsk - lausa niivõrd, et sääremarjad pärast mitu päeva tuld lõid.









Matkaradu on seal piirkonnas tohutult. Ning ka linn on patseerimiseks mõnus ja armas. Järvemõnusid saab ka erinevate veesõidukitega nautida, niiet tegevust jagub küllaga. Ütleksin, et sain Luganost täpselt sellise Šveitsi kogemuse, nagu lootsin ja ette kujutasin

LUZERN (10.-11. märts)

Mõte Luzerni külastada tekkis meid juba pea 2 aastat tagasi, meie esimesel Eurotripil. Minu isa soovitas seda kohta soojalt ning ka piltidelt näeb see linnake väga maaliline välja. Otses lennupiletid Milanosse ja nähes kaardilt, et Luzern üldse mitte Milanost liiga kaugel ei asu, otsustasimegi selle oma reisi viimaseks sihtpunktiks seada ning Como ja Lugano valisime logistilist marsruuti silmas pidades. Luganost Luzerni liikusime rongiga, pileti hinnaks 31 eurot (tasub intrnetist ära osta, rongijaamas oli pilet poole kallim...)



Luzernis me väga kaua ringi vaadata ei jõudnud, kuid tegime seda hotellist saadud kaardil olevat marsruuti pidi, mida mööda käies pidavad kõik olulised kohad ära nägema. Kõige olulisem neist muidugi kirikusild (kapellbrüke), mida näed kohe google piltidest, kui Luzerni otsingusse sisse lööd. Algselt ehitati sild lausa 1333 aastal, kuid aastal 1993 see hävis. 1994 aastal see taasehitati. Ahjaa, mul meenus üks erinevus Lugano ja Luzerni vahel - neid on muidugi veel, kuid üks on keeleline erinevus. Kuna Lugano asub Itaalia külje all, kõneldakse seal enim itaalia keelt. Luzernis aga saksa keelt.

Mount Pilatus


Kapellbrücke

Luzerni piiravad samuti uhked ja isegi aukartust tekitavad mäed. Kui oleksime seal kauem aega veetnud, oleksime suure tõenäosusega Pilatusele läinud. Selle kuulsa mäe kõrgeim tipp on lausa 2128 meetrine, kuid muidugi saab ka sinna muudmoodi kui jala.

FERNO (11.-12. märts)

Fernos ööbisime vaid seetõttu, et hommikul oleks hea ja lihtne kella seitsmesele lennule jõuda. Ferno paikneb täpselt Malnepsa lennujaam kõrval. Kuigi eeldasime sellelt ööbimiskohalt vaid voodit, kus enne lendu välja puhata, sattusime vaat et kõige ägedamasse ööbimiskohta selle reisi jooksul. Bookingi teel ei tundunud see miskit erilist, kuid kohale jõudes avastasime enda eest garaažist ümber ehitatud kodumajutuse, mis oli äärmiselt omapärane ja hubane. Suureks plussiks oli ka riiuli- ja külmikutäis erinevaid maiustusi ja suupisteid, mis kõik hinnas sisaldusid. Mõned neist pistsime hea meelega lennujaama minnes tasku. Meid vastuvõttev host oli supersõbralik ja vastutulelik ning ka tema vähene inglise keele oskus polnud üldse takistuseks. Kohe kui kohale jõudsime jagas perenaine lahkelt kontakte, kust pitsat koju tellida saab. Ta pakkus ka lennujaama viimise teenust, selle eest küsis ta 20 eurot. Otsustasime sellest keelduda, kuna MyTaxi app (selle piirkonna Taxify) näitab selle sõidu hinnaks kuskil 10 euro ringis. Hommikul aga selgus, et maksime kuskil 10 minutilise autosõidu eest hoopis 35 eurot, niiet tasub see 20 eurone pakkumine vastu võtta. Kui aga lennuk nii vara hommikul ei lahku, saab kohale väga mugavalt ja odavalt ka rongiga (1.50 eurot pilet).
Majutusasutuse leiad SIIT.

Ning 12. märtsi hommikul suundusimegi kodu poole tagasi. Kuna külastatuid kohti oli päris mitu, siis ei hakanud ma siia postitusse liiga detailset infot iga koha kohta lisama, vaid tegin üldisema ülevaate. Kui aga on teil mingisuguseid konkreetsemaid küsimusi, andke kindlasti teada!

Filmisin reisil olles ka video, kus näitan oma käsipagasi sisu ja jagan enda kogemust käsipagasiga reisimisest, kuna tol reisil oli meil mõlemal kaasas vaid üks käsipagas. Varsti peaks ka see video teieni jõudma. Seniks aga tsau! :)

2 kommentaari