FILIPIINID - hindadest, ilmast, inimestest ja muust!


On aeg tagasi vaadata mu kõige hiljutisemale tripile Filipiinidele.  Veetsin seal kauges riigis aega kolm nädalat ning pea iga päev oli tunne, et "see on parim päev mu elust". Filipiinid on riik, millest pole Eesti kanalite ja inimeste kaudu ma peaaegu et midagi kuulnud, kuid välismaistest sotsiaalmeedia kanalitest jooksis infot aeg-ajalt sisse küll. Kuid tegelikult valisime sõbrannaga, kellega selle reisi ette võtsime, selle sihtkoha päris juhuslikult. Teadsime, et tahame suunduda Aasiasse (kus mina polnud kunagi käinud ning kus sõbranna, kes muidu oma igapäevaelu hetkel Austraalias veedab, sel ajal niikuinii reisida plaanis). Tegime Messengeri kaudu ühe pika videokõne, samal ajal kaarti vaadates ja panime kirja sihtkohad, mis vähegi meile kutsuvad tundusid. Seejärel hakkasime kirja panema iga koha plusse ja miinuseid ning nii me Filipiinideni jõudsimegi. Taustainfoks võin öelda, et valikus olid veel Sri Lanka, Tai, Malaisia, Kambodža ja Maldiivid.

Kuna mul kaamerat tol reisil kaasas ei olnud, lisan siia postituse illustreerimiseks veidi pilte, mis oma uue telefoniga tegin. Kuid kuna ma pole veel selle Huawei P20 Pro kaameraseadete kruttimises kõige osavam, jäid vist failid päris suured ja ma pole kindel, millise kvaliteediga blogger nad teile edastab. Loodan, et vastuvõetavaga. :)


Aga võtame kõik reisi mõjutanud erivaldkonnad üksipulgi lahti.
KESKKOND. Filipiinidele soovisin minna eelkõige just looduse pärast. Tahtsin ujuda soojas ookeanis; näha olendeid, keda varem kohanud pole; nautida kaljusid ja kauneid koskesid ja seda kõike ma ka sain. Kohe kuhjaga. Minu jaoks olidki kõige meeldejäävamad hetked kohtumised mereloomadega. Ujusime nii vaalhaide (kes on maailma suurimad kalad) kui ka kilpkonnadega ning nägime muidugi palju ilusat allvee-elu snorkeldades. Tuleb välja, et Filipiinid on üks tunnustatumaid snorkeldamissihtkohti maailmas. Veega on mul tõesti suur side ja tunnen, et eelmises elus olin kindlasti kas kala või mõni muu vee elukas, kuna vaadates kilpkonni minust rahulikult poole meetri kaugusel ulpimas ja lihtsalt rahulikult omi asju ajamas tundsin, nagu oleksin üks neist ja kuuluksin sinna vette koos nendega.
Rääkides aga linnadest (eriti pealinnast), siis seal ma peatuda ei soovitaks. Manila on üpris kaootiline ja meil kui hellitatud Eurooplastel võtab sellega harjumine päris korralikult aega. Ilmselt pole see oluline mitte ainult Filipiinidele, vaid ka muudele troopiliste sihtkohtade pealinnadele. Kuid ma kujutan ette, et ega keegi Filipiinidele Manila pärast ei lähegi. Meie olime Manilas kaks ööd peale saabumist, et peale väsitavat teekonda end veidi välja magada. Ning hea, et me seda tegime, kuna kui oleksime soetanud lennupiletid järgmisele saarele järgmiseks päevaks, oleks need tühistatud. Miks? Sellest saate lugeda järgmises kategoorias ehk...


ILM. Ilm oli meie vastu sealoleku ajal lahke ning vaid mõnel päeval sadas. Kuigi just sel päeval, kui Filipiinidele jõudsime, oli mõndasid saari rüüstamas taifuun. See aga on seal tavaline ning öeldakse, et aastas satub neid sinna kuskil 20 ringis. Õnneks see meie reisi kuidagi ei mõjutanud ning ükski plaan ega planeeritud lend ära ei jäänud. Öösiti oli 26 kraadi ringis, päeval 29-33. Eestlase jaoks ikka päris palav, niiet päevas korra külma kose all kosutust saamas käia oli vaat et hädavajalik. 


INIMESED. Ma ei tea, kas ma olen kunagi nii südamest sõbralikke ja lahkeid inimesi kohanud, kui Filipiinlased olid. Ja mitte omakasupüüdlikult või pealetükkivalt sõbralikud. Nad olid valmis aitama, tegema ja soovitama sinu jaoks kõike, kuid ainult siis, kui sina ise ka selleks huvi näitasid. Austan seda väga ja usun, et austavad ka teised eestlased, kuna mõnikord sa tõesti ei vaja abi ja on päris tüütu, kui keegi sulle seda su kannul käies korduvalt pakub. Kohalikega oli lihtne suhteid luua. Ja ka kasulik, kuna ilmselt sinu tricycle juht teab kedagi söögikoha omanikku, kes sulle soodustust teha saab, või äkki teab ta paadimeest, kes sind oma paadiga lähedalolevale saarele on nõus viima. Filipiinlaste sõbralikkust kiidetakse pea igas sihtkoha kohta kirjutatud artiklis või vlogis.


KAS FILIPIINID ON "TURISTIKAS" SIHTKOHT? Mõned piirkonnad kindlasti. Ilmselt kui olete kuulnud Filipiinidest, siis olete kuulnud kohtadest nagu Coron, El Nido või Boracay. Nendest kolmest käisime me vaid El Nidos ja no eks oli palju turiste küll. Võibolla olete kuulnud, et Boracay oli just hiljuti pool aastat suletud, et turistidest tingitud kahjusid parandada ning nüüd on saarele minejatel väga ranged ettekirjutused, et Boracay võlu säilitada. Taolist aktsiooni plaanitakse teha veel nii mõneski kohas Filipiinidel ning El Nido võib vabalt olla üks järgmistest. Rohkem Boracay ja selle sulgemise kohta rääkis oma videos üks mu lemmikuid reisivlogijaid Lost LeBlanc, seda videot saate näha SIIT.
Kuid rääkides veel turistidest, siis kindlasti leiab Filipiinidel peaaegu, et inimtühjasid kohtasid ka, kuid sinna minek võtab kindlasti veidi enam tahtmist ja ka on rahakotile veidi kulukam. Kuid kui privaatsus on midagi, mida sa väärtustad, on see kindlasti seda väärt. Ma ütleks, et meie külastasime oma reisil väga mitut turistikohta, kui ka kohti, millest enamus turistid teadmatuse tõttu suure kaarega mööda kõnnivad. Ideaalne kombo!


HINNAD. Sõbranna, kes on Aasias reisinud oluliselt rohkem kui mina oskas öelda, et Filipiinid polnud kindlasti mitte kõige odavam Aasia riik, kuhu reisida. Samas meie Eesti hindadega võrreldes odav ikkagi. Kõige kallimad olid muidugi turistidele suunatud teenused, nagu tavaliselt. Näiteks päevane paadituur El Nidos koos lõunasöögiga maksab keskmiselt veidi üle 20 euro. Kuid transport, söök kui ka majutus on võrdlemisi odavad. Meie ööbisime vägagi mugavates ja puhastes hotellides (kuid kindlasti mitte kõige luksuslikemates) ning öö kahele maksis keskmiselt 30 eurot. Lennupiletid Filipiinidele ja tagasi sain aegsasti ette ostes 550 euroga ning siselennud olid keskmiselt 40 eurot inimese kohta (siselende oli meil kolm). Väga ümmarguselt võib öelda, et kolm nädalat Filipiinidel läks ühe inimese kohta kokku maksma 1500 eurot. Soovitan ette juba arvestada paljude transpordi kuludega, kuna Filipiinid koosnevad 7000+ saarest ja kui soovid võimalikult palju näha, tuleb sul palju ühest kohast teise seigelda.

PS! Filipiinide raha on PEESOD, ning hetkene kurss on umbes 60 peesot = 1 euro.


Kellele soovitaksin Filipiinidele reisimist? Kõigile! Filipiinidel leiab igaüks midagi huvitavat. Kuid eriti soovitaksin Filipiinidele reisida neil, kes hindavad loodust ja veealuse maailma ilusid ja võlusid. Ning samuti kui sinu ideaalne puhus on vaid palmi all lebada ja päikest võtta, siis ilmselt selleks on võimalik ka oluliselt odavam ja vähem ajakulukas reis ette võtta, näiteks mõnele saarele Euroopas. Filipiinidel on avastamist nii palju ja kolme nädalaga jõudsime näha vaid killukest sellest riigist. Tund tagasi minna on suur, kuna iga teatud aja tagant ujub mu sotsiaalmeediakanalitesse sisse mõni uus imeäge koht Filipiinidel, millest ma varem teadlik polnud ning see tekitabki vastupandamatu soovi seda eksootilist sihtkohta veel avastada. 

Teen peagi ka postituse, kus räägin detailselt ja kuupäevaliselt läbi selle, kus me viibisime, kuidas ühest kohast teise saime ja mis me sihtkohtades tegime. Sellised postitused on minu jaoks tavaliselt reisi planeerides kõige kasulikumad ning usun, et aitab teidki, kui kunagi Filipiinidele minna plaanite. Ja kui teil on veel mingeid küsimusi, andke märku! :)

2 kommentaari

  1. Väga lahe oli lugeda, eriti kuna ise seal käinud :) ja tublid, et 1500€ hakkama saite, meil kulus inimese kohta rohkem (piinlik lausa :D)

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Kas te olite ka 3 nädalat? Te vist ööbisite vähe luksuslikemates kohtades ka, meile polnud see oluline. Samuti me ei söönud eriti palju, ilmselt täiskasvanud mehel läheks söögile poole enam raha. Mul lihtsalt palava ilmaga peaaegu, et puudub söögiisu. Toitusime suht ainult puuviljadest.

      Kustuta