Minu kingitus Eesti Vabariigile


Ja kätte ongi jõudnud EV100! Sellest on räägitud ja seda on organiseeritud nii kaua, et elevus selle päeva ees on minus juba ammu sees. Irooniline on aga see, et trükin ja avaldan seda postitust ma hoopis Itaaliast, kuid kui kõik läheb plaanipäraselt, jõuan koju paar minutit enne keskööd ja saan siiski mõned minutid kodumaa suurest pidupäevast jalad Eestimaa pinnal veeta.

Eriti seetõttu, et ma ei ole 24. veebruaril päris selles vormis kodumaal nagu ma sooviks, tahan ma veelgi enam sellesse päeva siiski panustada, ning ma otsustasin seda teha oma lemmikplatvormi ehk blogi kaudu. Samuti on mind inspireerinud ise sõna sekka ütlema kõik need erinevad omaalgatuslikud kingitused, mis eestlased selle päeva puhuks terve aasta vältel korraldavad. Nähes kõikide sünnipäeva teemalisi tegemisi tekib minus uhke tunne olla Eestlane, kuna selline pühendumus ja kokkuhoid pole minu kogemuse järgi üldse mitte nii omane kõikidele kultuuridele. Kindlasti on selle taga ka fakt, et meid on lihtsalt arvuliselt juba vähe ning kokkuhoidmine ja isamaalisus on see, mis meid elus hoiab.

Tooksin välja paar mõttekohta, mis ma soovin selle postitusega edasi anda. Mina armastan Eestit ning seetõttu on tema valu ka minu valu, tema mured ka minu mured, ja kui ma saan omalt poolt midagigi teha, et tal parem oleks, siis ma seda ka teha proovin. Näiteks ei reosta ma loodust prügiga. Näiteks proovin olla veega kokkuhoidlik. Näiteks ei jäta ma toas ilmaasjata tulesid põlema. Näiteks ma ei kraba toidupoest oma ostudega kaasa mitut kilekotti. Mina isiklikult arvan, et iga väike muudatus on kokkuvõttes tegelikult suur ning ma ei eeldagi, et peale selle postituse lugemist hakkavad kõik elama pakendivabalt (kuid muidugi kui see juhtuks, oleks imeline!), vaid alustada võib ka pisikestest muudatustest. Siin on üks muudatus, millega kõik koheselt hakkama saavad: kanna kotis/taskus alati paari pisikest kilekotti kaasas, et poodi minnes neid kasutada. Tegelikult pisike ja väga lihtne nipp, mis mõjutab aga väga palju meie elukeskkonda ja kodumaa heaolu. Prügi ja selle kogus on asjad, millele me tihti ei mõtle, kuna meie nina alt koristatakse see ära. Meie ei näe, pole meie probleem. Kuid kuhugi see ju viiakse ning kui me ei taha, et meie lapselapsed elaksid prügimäe otsas, võiksime igaüks hakata veidi enam tähelepanu pöörama oma harjumustele.

Ning veel üks aspekt, millele ilmselt paljud ei mõtle, on see - ma loodan, et tulevikus suudavad eestlased tervet oma kodumaad armastada. Sinna hulka kaasaarvatud minu kodumaakond, Ida-Võlumaa (nii siin elavad inimesed teda hellitavalt kutsuvad). Mul on tihti nii kurb lugeda, kui inimesed (nt ajakirjanikud) avalikustavad meedias meie maakonna kohta väga mittetõeseid väljendeid ning kujundavad sellega kogu ühiskonna arvamust. Enamus kodanikud, kes meie maakonnast eriti hästi ei arva, pole tihtipeale isegi mitte siin käinud (või käis 30 aastat tagasi, mil olid ilmselgelt ajad hoopis teistsugused). Eks sellesse, mis meedias ja ka inimestelt inimestele otse räägitakse tuleb üldse kriitiliselt suhtuda ja mitte võtta teise suust tulevat juttu kullana, eriti kui sa ise teemast midagi ei tea. Aga et mitte sellest liiga negatiivselt rääkida, keeraksin jutu vastupidiseks, positiivsema tooniga üleskutseks. Ma kutsun kõiki üles külastama Ida-Virumaad! Nii neid, kes käivad siin tihti (kuna uuendusi on koguaeg) kui ka neid, kes pole siin ammu käinud ja eriti just neid, kes arvavad, et siin pole midagi ilusat ega piisavalt tegevust. Kutsun teid külla, et saaksite veenduda vastupidises. :) Rohkema info saamiseks soovin külastada aadressi http://idaviru.ee/ ning kui soovite, võin ma teile kohapeal kasvõi ise tuuri teha! 

Aga siin on minu (ja ka Kalevi) kingitus kallile 100 aastasele kodumaale - matkavideo. See on kokku pandud neljast erinevast matkast, mille ajal me Kaleviga filminud oleme. Kuna mõned klipid on paari aasta tagused, siis on ka näha kvaliteedivahet, kune meil oli siis teine kaamera. Ärge sellele suurt tähelepanu pöörake, mõte video taga on see, mis loeb. :) Ma tahan südamest loota, et seda videot vaadates tekib kellelgi veel suurem tung Eestit avastama minna, kuna meie kodumaal on tegelikult nii palju ilusat ja kaunist, mida väärtustada.

Ilusat pidupäeva, kallid eestlased!

4 kommentaari