Travel diaries - breathtaking views in Austria


Austria on riik, millesse armusin juba mõnda aega tagasi. Seega, kui otsustasime peale Brüsselis käiku sammud kuhugi Austria mägilinnadesse seada, olin vägagi elevil. Kaks aastat tagasi külastasin Viini ning see linn jättis mulle ülimalt kustumatud muljed. Seda suurlinna me seekord küll ei külastanud, vaid võtsime Brüsselist Flixbusiga suuna otse mägede poole - Salzburgi.

Austria is a country that has been in my heart and mind for two years. I visited Vienna in 2015 and after that, I knew I wanted to go back. From Brussels we decided to head right to the mountains and with Flixbus, we travelled straight to Salzburg!



Veetsime seal tegelikult vaid mõned tunnid. Linn ise on üpriski pisike (150 000 elanikku) ja väga maaliline, kuid oi kui meeletult turiste täis. Salzburg on tuntud näiteks just oma vanalinna poolest. Linnast voolab läbi jõgi ja alpid asuvad täpselt linna kõrval. Küll aga oleks seda kõike palju meeldivam nautida, kui seal poleks vaid nii palju turiste... Aga mis teha. Mõnele jällegi meeldivad turistirikkad kohad. 

When wandering around Salzburg, you will definitely feel like you are in a fairytail - the city is beautiful, great architecture, you can see the alps, the city has an amazingly well-kept old town, but the only thing is... So. Many. Tourists. I imagine that I would have enjoyed the city even more if I have had more space to move, but I understand - we all want to see pretty places, right? But as we were not planning on staying there for long time anyway, the crowded city did not bother us that much.



Muusikaga vähegi kokku puutunud inimesed kindlasti teavad, et Mozart on pärit just Salzburgist. Eks see ole ka peamine põhjus, miks selles linnas niivõrd palju turiste ringi liigub.

Salzburg is the birthplace of Mozart. But I am sure most of you knew that already. Probably, this is the main reason why there are so many tourists.




Läksime Salzburgis lähimasse turismiinfopunkti, et küsida, kuhu ja mis bussiga peaksime minema, kui tahaksime ööbida kuskil alpides, mägilinnakeses. Meid suunati Sankt Gilgenisse. Sõit sinna kestis kuskil tund aega. Mainiks siinkohal ära, et transport (ja üleüldse teenused) on Austrias üpris kallid, aga see eest vägagi kvaliteetsed. Pluss see bussisõit oli justkui meelelahutus omaette - sõit täpselt alpide kõrval (ja vahel) ning mööda mitmetest järvedest oli hingematvalt ilus. Taolise sõidu tegime hiljem ka rongiga. Ning vähemalt sama ilus oli ka linnake, kuhu lõpuks jõudsime. Alpide kõrval ja mägijärve ääres! Idüll! Linnas on tegelikult lausa 3800 elanikku, kuid mina küll ei tea, kus nad kõik olid või kuhu nad kõik mahtusid - linnake oli imearmas ja üpriski pisike. Enamus majadest olid tegelikult hotellid (mis tundusid enamus üpriski luksuslikud ja kallid olevat), kuid ka turiste me väga seal ei näinud. Aga ega me hotellis ööbida ei tahtnudki, tegelikult tahtsime ju hoopiski telkida!

We went to the nearest tourism information center in Salzburg and asked - how can we get to some nice, smaller city in the Alps? And the woman guided us to Sankt Gilgen. It was about an hour bus ride away and here I will tell you that the transportation in Austria is quite expensive, but also, very high quality. The buses (and trains) are clean and all nice. And the rides themselves are something you should definitely try (even if you do not have to), because you can see the beautiful landskape so well and it is definitely easier than climbing at the Apls... :) But about the St. Gilgen city. It was actually bigger than we thought. 3800 people lived there, but we did not see almost any of them. It was the nicest and calmest city I have ever visited. There were many luxurious hotels, but they also seemed quite empty, probably because it was not the high season for them yet. But we actually were planning on camping in the Alps, with a tent!



Telkimine iseenesest on enamus Euroopa riikides keelatud. Nii ka Austrias. Vähemalt nii saime me internetist infot kogudes aru. Küll aga peaks olema lubatud "bivouac" ehk siis ööbimine ilma katteteta. Kuid üldiselt öeldi erinevates foorumites, et kui telkida teha kenasti ja vaikselt ja loodust reostamata, ei teki ilmselt kuskil jamasid. Seda me ka proovisime. Mõtlesime tegelikult ka teistes riikides telkimise peale, kuid kokkuvõttes telkisime Sankt Gilgenis asetsevate mägede küljel kokku neli ööd. Aeg, mis otsustasime seal piirkonnas veeta polnud meil üldse ette planeeritud, sest kogu reisi jooksul tehtud otsused aegade ja sihtkohtade suhtes tulid jooksvalt. Vahepeal mõtlesime ka telkimise koha vahetamise peale, kuid leidsime endale nii ideaalse nurgakese suurte ürgsete puude ja sammaldunud kivide vahel, et ei raatsinud lahkuda. Koht, kus telkisime oli linnast endast umbes poole tunni kõndimise kaugusel. Enamus päevadel panime telgi hommikul kokku ning koos muude asjadega suurde matkakotti (millega me terve reisi liikusimegi, kohvreid meil ilmselgelt bussireisil ja matkareisil ei olnud) ning peitsime kotid kivide vahele. Ise läksime päevaks ringi kolama. Kõik asjad jäid alles ning ei tulnud meid ka keegi seal telkides tülitama. Välja arvatud üks hiireke, kes igal öösel valjuhäälselt täpselt meie telgi juures krõbistas. Igaljuhul oli imetore vahelduseks looduse võlusid nautida, ja eriti veel, kui seda sai Alpides teha.

We found ourselves the perfect spot for camping. Right next to big old trees and rocks. It was about half an hour away from the city (by foot) and it was almost right next to one hiking trail. At first we thought that we would sleep at various different spots, but we started to like this one so much that we spent four nights in total there. Usually, we packed our big hiking bags early in the morning and hid them behind those big rocks, so that if we wanted to go exploring (which we did every day), we did not have to carry those big bags of ours. No-one stole our stuff and no-one did disturb us while we were camping. Except one mouse, who (very loudly) minded his own business every night, right next to our tent. But overall, it was really nice to enjoy the nature and the Alps in this unusual way. I would recommend this to everyone!




Austria inimesed ja elu-olu tundub üleüldiselt mõnus ja rahulik. Keegi ei kiirusta ülemäära kuhugi. Seal olles tundsime, et kõigil on aega elu nautida. Minul isiklikult oli tore Austrias ka oma saksa keele oskusi lihvida, mis tuleb välja, on paremad kui arvasin. Olen seda vaid mõned aastad koolis õppinud. Loodus ja tänavad on Austrias mainimisväärselt puhtad.

I loved the vibe of Austria. No-one was hurrying too much, I felt like everyone had the time to enjoy life. And so they did! I liked practicing my German in Austria also. I am better at it than I thought! The nature and the streets were very clean everywhere we went.




Turismiinfopunktist krabasime kaasa ka matkaradade kaardi ja neid oli tõeliselt palju. Käisime kahel neist ning tore oli tõdeda, kuidas Austras elavad inimesed elavad justkui loodusega koos. Näiteks kasutavad erinevatel viisidel ära mägede olemasolu - nad mägironivad, matkavad, sõidavad seal ratastega, paraglidevad, kasutavad mägiraudteesid jne.

From the tourism info center we also got a map of the hiking trails around us and let me tell you - there were so many of them! Austrian people almost like live with the nature and they really know how to use the nature that is given to them. For an example, they use mountains for hiking, climbing, cycling, paragliding and so on.






Sankt Gilgenist mitte väga kaugel asub tõesti imepisike linnake nimega Hallstatt. Leidsime selle koha pilte Instagramis surfates ning tuleb välja, et tegu on vägagi suure turismimagnetiga. Huvitav, et ma sellest kohast varem kuulnud polnud. Inimesi elab seal vaid 700 ning sealsed tänavad on niivõrd väiksed, et autodega seal ei sõidetagi. Näiteks üleval olev pilt, kus istun trepil, on näide pisikesest tänavast. Need mäed, need metsad, see järv, imearmsad majakesed... ma ei imesta, et seal nii palju turiste käib. Selle linna juures asub maailma esimene soolakaevandus, mida ka praegu külastada saab. Hallstatti sai ilusti bussiga, kuid tagasi saamisega meil nii ladusalt ei sujunud. Tahtsime viimasele bussile minna, kuid too lihtsalt ei tulnud. Õnneks saime vahetult enne pimedat oma telgi juurde siiski tagasi, kuid selleks pidime sõitma paadiga üle järve rongijaama ning rongiga järgmise bussi peale. Seiklus missugune!

As we were not far away from it, we also visited one smaller city called Hallstatt. The population of it is only 700 people, but it is also a big tourist magnet. But the small streets, pretty houses, the lake, the mountains... again, I understand. The streets are so small that it is forbidden to ride with cars in there. Above the city, there is the worlds first salt mine. You can reach Hallstatt easily with a bus or with a ferry and a train. We went for the last option when coming back because somehow, the last bus we wanted to go on did not come... but it was an adventure!



Vaade Sankt Gilgenile ühe matkaraja lõpust. Ja kujutate ette, isegi mäe otsas oli miskipärast tasuta wifi punkt! Internetiga on nad tõesti lahked, seda oli igalpool.

View to Sankt Gilgen from the top of one mountain. And can you imagine - even there, in the middle of nowhere, they had free wifi!



Ümber Wolfgangsee (järv, mille ääres asus Sankt Gilgen) oli tegelikult veel mitu linnakest. Nendesse sai kas paadiga või siis näiteks matkaraja abil, mis mõndasid neist linnadest ühendas.

Around Wolfgangsee (that was the lake Sankt Gilgen was next to) were actually many other smaller villages, which you can reach by boat or by a hiking trail. 



Lubasin salamisi endale, et lähen mitte ainult Austriasse, vaid ka Sankt Gilgenisse kunagi tagasi. Olen reisinud üpriski paljudesse riikidesse ja linnadesse ning ütlen ausalt, et see oli üks ilusamaid kohti, kus kunagi käinud olen. Ahjaa, ning mis Austrias head on, on muidugi söök! Õlu on hea, vorstid ja šnitslid on priimad ja muidugi, kes siis poleks unistanud Austria shokolaadist. Mozarti kuulid/kommid tasuvad ka kindlasti proovimist! :)

I promised quietly to myself that one day, I want to go back there. back to Austria. Back to Sankt Gilgen. I have travelled quite a lot and I can honestly say that this was one of the most beautiful places I have visited. And ofcourse, the food of Austria is well known and loved! The beer, chocolate, wursts and shnitzels. I could even go back for only those. :)


Kommentaare ei ole