Intervjuu - lapsepõlvest, muutustest ja unistustest

Mai kuus tehti minuga kohaliku valla lehe (Toila valla lehe) tarvis intervjuu ning selle asemel, et teiega vaid seda linki jagada otsustasin kogu kupatuse hoopis postitusse panna. Ma pole neid mõtteid, mida väljendasin intervjuus konkreetselt siin blogis välja öelnud või pole osadel teemadel isegi rääkinud, niiet usun, et siin on tihedatele lugejatele nii mõndagi huvitavat. Head lugemist! :)


Meil kõigil on õigus elada oma unistuste elu


Alates aastast 2011 on Elisabeth Purga olnud Toila Gümnaasiumi ôpilasomavalitsuses ning ka hoolekogus ôpilaste esindajana. Ta on aktiivselt osalenud Ida-Virumaa Noortekogu töös, seda organisatsiooni ka juhtinud ning tänu sellele kirjutanud ja juhtinud erinevaid projekte. Saame selle tegusa ja sõnaka neiuga lähemalt tuttavaks.


Öeldakse, et me kõik tuleme lapsepõlvest. Elisabeth, kus möödus Sinu lapsepõlv ja mida Sa kodust kaasa oled saanud?Minu lapsepõlv möödus minu jaoks ideaalses keskkonnas – looduses, põllu ja metsa veerel, loomade keskel. Tänu sellele on looduse- ja loomaarmastus üks suurimaid väärtusi, mis kodust kaasa olen saanud. Looduses elamine on andnud mulle palju vabadust tutvuda iseendaga, kuna elasin oma sõpradest eemal ning nendega õhtune õues kohtumine polnud minu jaoks üldse mitte tavaline. Aga ilmselt õppisin tänu sellele olema iseenda kaaslane ning see on minu elus siiani olnud tõsiselt vajalik oskus.“

Kelleks tahtsid lapsepõlves saada?Mäletan kõige enam, kuidas tahtsin saada lauljaks. Laulda meeldib mulle siiani, kuid nii heale tasemele ma oma lauluhäält enam ei hinda. Järgmisena tahtsin saada loomaarstiks, kuid taipasin peagi, et eriti tugevate närvidega ma küll ei ole ning ilmselt ei kannataks ma seda tööd isegi paar päeva välja. Müts maha arstide ees. Mingil ajal tahtsin saada ka baleriiniks, sest nad tundusid alati telekas nii kaunid ja graatsilised! Siis sain aru, et priimabaleriinid hakkavad õppima juba palju varasemas eas, kui mina sel hetkel olin ning lõin käega. Sealt edasi on mul mõtteid olnud ohtralt ja ega ma päris täpselt tea siiani, kelleks ma saada tahan. Huvipakkuvaid alasid on ju nii palju!“


Kui valmis oled muutusteks – uuteks kohtadeks, uuteks inimesteks?Ega vist keegi pole kunagi millekski 100% valmis, sest kunagi ei tea, mis elu võib ette tuua. Aga üldiselt olen mina muutusteks vägagi valmis. Ilma nendeta hakkab mul tõeliselt igav, muutused panevad mind tundma, et midagi toimub, midagi areneb! Olen ka seda tüüpi inimene, kes end lausa teadlikult mugavustsoonist välja lükkab, et end proovile panna ja end läbi uute kogemuste aina enam avastada. Mul on ees kooli lõpp, mis tähendab palju uusi muutusi. Miskipärast ei hirmuta see mind üldse, vaid vastupidi – praegu on tohutult põnev aeg!“


Mis on Sinu jaoks elus tähtis?Kõige olulisem on minu jaoks enesearmastus. Ilma selleta ei saa. Enesearmastusest ja armastusest üleüldiselt tuleb edasi rõõm ja naer, mis aitavad elu lõbusa ja kergena hoida. Kui armastad ennast, saad armastada ka oma lähedasi, kes samuti on minu elus olulisel kohal. Ja ka loodust tuleb armastada – oleme ju osa sellest.“


Mis teeb tuju heaks?Tuju teevad väga heaks erinevad minuni jõudvad võimalused ja tunnustused, kuna need on justkui ühed mu tööde viljadest. Õnnestumised teevad tuju heaks, aga ka vigade juhtumisel ei tasu ülemäära kurvastada. Tuju teeb heaks, kui ma saan tegeleda sellega, mis mulle meeldib. Värske õhk ja liikumine tõstavad alati minu meeleolu! Ka näiteks hea toit – nii tervislik eine kui ka näiteks hommikune kohv šokolaadiga! Ja mulle väga meeldivad kassid – kasvõi nende piltide vaatamine võib mu tuju lakke tõsta!“


Mida hindad inimestes? Elus üldse?Elus hindan enim võimalusi ja proovilepanekuid, kuna need on kõige edasiviivamad ja rõõmu pakkuvamad. Kuid inimestes... see on keeruline küsimus. See, mida ma inimestes hindan, muutub üpriski tihti. Aga hetkel on põhilisteks märksõnadeks ausus, tolerantsus (just tahe proovida teistest aru saada, kuna alati ei pruugigi kõiki mõista), iseendale truu olemine, avatus, oskus öelda "sul on õigus". Kui inimesega pikemas perspektiivis suhtlema hakkan, meeldib mulle väga, kui meie huumorisoon ühtib. Nalja tehes saan end ükskõik kellega alati palju vabamalt tunda.“


Millega tegeled vabal ajal meelsasti?Kui vabaks ajaks lugeda aega, mis mul on kooli kõrvalt siiamaani olnud, siis esimesena vastaksin: “Käin tööl!” (suure entusiasmiga ja käsi plaksutades). Seda seetõttu, et ma teen oma tööd armastusega ja minu töö on ühtlasi ka minu hobi. Olen tantsuõpetaja Kurtna Noortekeskuses ja Toila vallas. Aega mis sealt üle jääb, kasutan suuresti blogimiseks, lugemiseks, trenni tegemiseks, söögi valmistamiseks. Ja kui nendest tegevustest juhtub veel aega üle jääma, siis meeldib mulle lihtsalt lösutada ja unistada – sest eks seda ole meil kõigil vahepeal tarvis.“


Jõuad maikuu alguses (vist esimese) suure tantsuõhtuni? Kuidas Sa selleni jõudsid? Miks just tantsimine on see, mis Sind võlub?Tantsimine köidab mind väga mitmel põhjusel: ma saan end liigutada, saan seda teistega jagada, saan läbi selle nautida head muusikat, saan selle kaudu ennast väljendada, saan end proovile panna. Tantsides tunnen ja tunnetan end hästi ja see aitab mul elada hetkes. Mul on tõeliselt hea meel, et olen leidnud endale noored, kellele saan oma tantsukirge läbi tantsutundide ja laagrite edasi anda. Just nemad ongi põhjus, miks tantsuõhtut korraldan. Ma soovin, et nad kõik omavahel kohtuksid. See on esimene kontsert, mis on täiesti algusest lõpuni minu enda korraldatud. Loodan, et tänu sellele etendusele saame tantsukirge jagada ka nendega, kes igapäevaselt tantsuga kokku ei puutu.“


Oled ka ühiskondlikult väga aktiivne noor – osaled õpilasomavalitsuse töös, oled Virumaa Noortekogu liige ja ütled julgelt sõna sekka ka haridust puudutavates küsimustes. Miks Sa seda kõike teed? Võiks ju niisama koos ajaga kulgeda ja vaadata, mis elu toob.Minu üheks motoks on olnud alati: kus viga näed laita, seal tule ja aita! Arvamust avaldades ja ise midagi ära tehes saan panustada kogukonda, ning tegelikult saan panustades kordades rohkem enda jaoks tagasi, kui ma ära annan. Hea toitab head. Tunne, et olen ise maailma muutnud (isegi pisike heategu muudab suures pildis maailma) on minu jaoks kirjeldamatu ja asendamatu. Ja eriti tore on, kui heategude kaudu leiad endale mõttekaaslasi, sest eks koos jõuame alati kaugemale.Aktiivne olemine ilmselt ongi minu viis ajaga kulgemiseks.“


Lõpetad tänavu Toila Gümnaasiumi. Kuhu edasi?Jah, Toila Gümnaasiumis veedetud aeg on olnud äärmiselt meeldejääv! Nüüd tagasi vaadates ei suuda uskudagi, et mul mingi aeg üheksandas klassis käis peast läbi mõte kooli vahetada. See kool ja minu kodukoht on andnud minule nii palju võimalusi enesearenguks ja -teostuseks ja selle eest olen südamepõhjast tänulik. Mis puutub edasisse... ega ma isegi pole täiesti kindel, mis saama hakkab. Aga see üks minu põhilisi ideid ongi – ma tahan veidi aega proovida elada nii, et ei teagi täpselt, mis juhtub. Usaldada end elu kätesse, sest siiamaani olen elanud üpriski mugavas tsoonis, kus põhikohustus on käia koolis ja see ongi tegelikult kõik. Muu on vaid boonus.Hetkel on plaan end proovile panna välismaal (ilmselt Hispaanias, kuna minu pikaaegne unistus on ära õppida see eksootiline keel), osta üheotsa pilet ja vaadata, kuis edasi. Alati on võimalus koju tagasi tulla. Ma tean, et ma tulevikus kahetseks, kui praegu maailma avastama ei läheks. Kuigi olen üpris palju reisinud, tunnen siiski, et mu silmaring pole nii suur, kui ta olla võiks.“


Mis on Sinu eesmärk, kus Sa ennast 5 aasta pärast näed?Need küsimused on minu jaoks alati äärmiselt keerulised olnud. Me elame tohutu kiirusega muutuvas ajas ning ongi raske ennustada, mis kasvõi kuu aja pärast juhtuma hakkab. Olen otsustanud endale väga kindlad sihid ja eesmärgid seadmata jätta, kuna kui need ühel või teisel põhjusel juhtumata jäävad, oleksin endas veidi pettunud. Kuid see ei tähenda, et ma ei unistaks, kuna unistused on minu elus suureks edasiviivaks jõuks. Olen arvamusel, et elul on minu (ja meie kõigi) jaoks varuks midagi palju imelisemat, kui me ise ette oskame kujutada. Kui me vaid laseme sel juhtuda! Ühesõnaga – ma ei oska ennustada, mis tööd ma viie aasta pärast teen, kus ja kellega ma elan või mis mu hobid siis on. Aga ühe eesmärgi tooksin välja küll – ma loodan, et olen jäänud endale truuks ning et ma olen õnnelik.“


Ütle üks hea soovitus noortele, kes ei tea, mida oma ajaga peale hakata.Ma soovitaksin sügavamalt mõelda sellele, mida Sulle teha meeldib. Mida Sina päriselt elult tahad. Ja siis neid samu, meeldivaid asju teha. Sellepärast, et mitte keegi teine ei seisa Sinu unistuste täitumisel ees, kui ainult Sina ise. Sinul endal on vabadus (ja samas ka vastutus) valida enda elutee. Meil kõigil on õigus elada oma unistuste elu.“


Edu Elisabethile tema valitud teel!





Küsis Lea Rand

Kommentaare ei ole