Uus raamat riiulis: "Täna on täna ja forever on forever"

Kindlasti olete te kuulnud ülimenukast noorteromaanist "Nullpunkt", millest on nüüdseks valmis vändatud nii film, teleseriaal kui ka näidend. Olen neid kõiki lugenud/näinud ning olin minagi sellest suures vaimustuses. Kuigi Margus Karu romaan "Nullpunkt" on tegelikult juba esmakordselt avaldatud aastal 2010, siis suuremat kuulsust tundub, et hakkas see koguma kuskil aastal 2013. Mina leidsin selle raamatu Rahva Raamatus aega veetes just aastal 2010 ning olin siis 11/12 aastane, lugeda ma veel väga ei armastanud. Ning see raamat aitas minus endas avastada selle armastuse lugemise vastu. See oli esimene raamat, mille lugemist ma tõsiselt nautisin ning tegin seda kohe mitu korda järjest. Seega kujutate ette, et olen Margus Karu suur austaja (ning samas olen talle ka väga tänulik, kuna ilma "Nullpunktita" kes teab, äkki ei loeks ma siiani raamatute armastaja) ning kui kuulsin, et 11. juunil avaldab ta uue raamatu, tellisin selle endale kohe ning juba 14. juunil asusin lugema. 


Praeguseks on mul raamatu lõpuni vaid loetud leheküljed ning naudin seda raamatut vist veelgi enam kui "Nullpunkti". Aga samas, raske võrrelda, kuna ma pole mitu aastat Margus Karu esimest romaani lugenud ning teeksin ilmselt seda see kord hoopis teistsuguse emotsiooni ja tundega kui tegin mõned aastat tagasi. Raamat maksis midagi 17 euro kanti, igati õigesti kulutatud raha! Raamat pole mitte tavaline noorteromaan, vaid sobib pigem lugemiseks ilmselt just 20ndates olevates inimestele, kuna peategelane on 27 aastane. Kuid samas leian, et mina praegu seda 17 aastasena lugedes ei jää mingist kogemusest ilma, kuna ei saa mõndadest kohtadest aru, kuna pole piisavalt elukogemust. Seega väärt lugemine kõigile! Lühikirjeldus siin: http://publik.delfi.ee/news/mitmesugust/nullpunkti-autori-uus-peadpooritav-romaan-tana-on-tana-ja-forever-on-forever?id=71681757

PS! Mulle meeldib Margus Karu kirjastiili juures see, kuidas tihti on raamatus sõnad/laused paigutatud väga ebatraditsiooniliselt. Või, miks ka mitte, jäätud vahele paar puhast lehekülge sümboliseerimaks mäluauku.


On keegi juba selle raamatu läbi lugenud? Või kui ei ole, kas on huvi lugeda?

Kommentaare ei ole