Featured Slider

Travel diaries (+ VLOG) - seiklused Hollandis


(PS! Video leiate postituse sabast :)

Käisime Kaleviga aprilli lõpust mai alguseni Hollandit avastamas. Olen Amsterdamis juba kord käinud, kuskil viis aastat tagasi ning alates sellest ajast on Holland mulle väga positiivselt meelde jäänud. Juba mitme aasta eest seal riigis olles teadsin, et tahan kunagi tagasi tulla just kevadel, et imetleda lõputuid tulbiväljasid, kuna just see on ju üks Hollandit tuntuks tegev faktor.



Tõsi küll, see pole muidugi ainuke faktor - jalgrattad, kanalid ja pisikesed sillad, juust, tuulikud, puujalanõud, marihuaana...neid maailmatuntuid näitajaid on seal ühe pisikese riigi kohta lõputult palju. Mind ääretult paeluvad riigid, mis on nii omanäolised!






ÖÖBIMINE. Algselt oli meil plaanis külastada vaid Amsterdami. Hakates aga kuskil kaks kuud enne reisi majutust otsima, avastasime, et Amsterdamis selles ajavahemikus normaalses hinnaklassis peavarju on täiesti võimatu leida! Isegi "ühika" stiilis toad (kus ma ka väga odava hinna eest ei ööbiks), kus magab koos vähemalt 10 inimest, maksis voodikoht alates 50 eurot öö ÜHE INIMESE KOHTA! Hetkeks tabas meid korralik lootusetus, kuid siis hakkasime kaaluma ka muid Amsterdami ümbruses asuvaid linnu. Ja tänu taevale, et me seda tegime, kuna valisime endale ööbimiskohaks ühe armsaima linna, millel nimeks Utrecht. Tegelikult oli seda linna mulle varem maininud ka blogija Piia, kes kunagi mõned aastad seal elades veetis. Utrechtis leidsime majutuse Stay Okay Centrum hostelis, kus saime neljaks ööks kahekohalise toa veidi alla neljasaja euro eest. Kuigi tegu on hosteliga, oli see ääretult puhas ja igati oma hinda väärt. Asukoht oli täpselt kesklinnas, kõik olulisemad kohad olid vaid mõne minutilise jalutuskäigu kaugusel. Hostel ise on väga noortepärane ja ägedalt disainitud, meenutas paljugi meie Tartu Hektorit. Teisel korrusel asus ka baariala, kus sai hommikul süüa (lisaraha eest, meie seda võimalust ei kasutanud) ja õhtuti olid erinevad teemaõhtut ja happy-hour. Kokteilid olid mõistliku hinnaga ja maitsesid hääd!

Utrechtis ühel kanalil paiknev "culture boat" oli ainuke koht, kus me selles linnas kanepit müügil märkasime. Seda sai soetada igal kujul ning kohapeal ka tarvitada. 






Utrecht ise on täitsa mini-Amsterdam. Kõik omadused, mis Amsterdami nii mõnusaks teevad on ka seal olemas, lihtsalt turiste on oluliselt vähem. Linna elanikud (ja Hollandlased vist üleüldiselt) olid äärmiselt mõnusalt rahulikud ja rõõmsameelsed. Ei olnud tunda suurlinnadele omast kiirustamist, vaid kõik lihtsalt kulgesid ja inimestel oli tihti muhe naeratus näol. Muidugi, nagu ka pealinnas, liigeldi seal enamasti ratastega. Nagu piltidelt ja all olevalt videolt ka näha, siis ilmaga meil eriti ei vedanud. Peaaegi kõik neli päeva sadas! Kuid õnneks see ei rikkunud meie tuju ega avastamishimu karvavõrdki! Kondasime iga päev tundide viisi ringi, nii et päevas kohustuslik 10 000 sammu sai mitmekordselt täidetud. Meile mõlemale avaldas väga muljet selle pisikese linna rohelus - pargidki olid korralikult metsistunud (ikka kõige paremas mõttes), mitte ideaalselt rohitud ja niidetud ja puud võrdsete vahedega ritta istutatud. Korraks oli võimalik täitsa unustada, et viibid tegelikult linnas.





Selle gräffiti leiad SIIT!







MOOK pancakes

Amsterdami Central rongijaam

I Amsterdam tähed lennujaama juures

Amsterdami külastasin esmakordselt aastal 2012 ning mälestused on sellest imekaunist linnast kustumatud. Amsterdam on minu silmis väga mitmekülgne paik - mõned lähevad sinna kunsti nautima, mõned lähevad korralikku pidu pidama, mõned lähevad mööda kanaleid ja kanali ääri kondama. Kuna Hollandi pealinnas on kõigile midagi, toob see kaasa ka suure turistide hordi, eriti kevadel. 2012 aastal külastasime Amsterdami sügisel ning ma ei mäleta, et siis olukord päris selline oleks olnud. Sel korral oli põhitänavatel kohati üpris keeruline liigelda, sest rahvamass oli meeletu. Küll aga kui keerata väiksematele tänavatele, mis tihti on niikuinii kõige kaunimad, oli olukord palju meeldivam. Van Goghi muuseumit ega ka maailmakuulsat Rijksmuseum´it me ei külastanud, vaid seadsime oma sammud hoopis Moco muuseumisse. See asub täpselt kahe eelnevalt mainitud maailmakuulsa muuseumi juures, kuid sealt leiab enamuselt moodsat kunsti. Hetkel on seal tuntud tänavakunstniku Banksy näitus. Kalev oli eelnevalt Banksy'st rohkem teadlik kui mida, ma olin vaid nime kuulnud. Kuid muuseumisse astudes tundusin kõnekad maalid vägagi tuttavad ning mind hakkas selle anonüümse kunstniku töö ja lugu väga paeluma. Otsustasime piletitele lisaks ka audiogiidid osta ning see tegi ringkäigu kindlasti oluliselt informatiivsemaks (kokku maksis pilet + audiogiid 15 eurot). Maja, kus muuseum asub on juba omaette vaatamist väärt. 

Kanepi hõngu ja müügikohti on Amsterdamis kindlasti oluliselt rohkem kui Utrechtis. Samuti on seal müügil ühed naljakamad ja omanäolised suveniirid, mida eales näinud olen. Võite ise ette kujutada, mida silmas pean... :D Muidugi külastasime ka punaste laternate tänavat, kuid kuna kellaaeg oli üpris varajane, siis akendel tantsivaid neidusid eriti näha ei olnud. Külastasime ka seksmuuseumi, kuid sellest pole meil vist ühtegi pilti. Ilmselt seetõttu, et see oli päris veider ja koomiline kogemus. Pilet maksab iseenesest 5 eurot, niiet kui aega ja tahtmist on, siis miks mitte sisse kiigata! Muidugi on Amsterdamis ka kanepi ja prostitutsioonimuuseum.

PS! Väike nipp neile, kes soovivad kuulssa I Amsterdam sildi juures pilti teha. Pole mõttet seda teha Rijksmuseumi ees, kuna suure rahvamassi tõttu pole silti peaaegu, et nähagi. Pigem tee oma pilt lennujaama (Schiphol) juures asuva sildi ees.


Ühistransport on Hollandis üpris kallis, kuid mugav, kiire ja puhas. Utrechis ööbimise kasuks otsustasime suuresti seetõttu, et Schiphol lennujaamast sai otse Utrechi keskusesse rongiga, mis käis üldiselt iga poole tunni tagant. Pilet maksis kuskil 8 euro ringis (+1 euro teenustasu iga ostetud pileti eest) ja sõit kestis 40 minutit. Rongiga sõitsime päris mitu korda edasi tagasi, ka siis, kui Keukenhofi läksime. Parim viis selleks meie jaoks oli minna rongiga Utrechist lennujaama ning lennujaamast bussiga Keukenhofi. Ostsime kombo-pileti, kus oli edasi-tagasi bussipilet hinna sees (hind kuskil 25 eurot).








See pilt on tehtud lennukist, tagasiteel Eestisse. Tulbipõldude väljad tundusid lõputud!
Keukenhof ise on üks maailma tuntumaid lilleaedasid, mis suuresti pühendatud just tulpidele. Nagu piltidelt näha, oli seegi päev kus Keukenhofi külastasime vihmane ja kuigi tegu oli ka nädala sisese päevaga, oli lilleaed paksult rahvast täis. Õnneks oli piletijärjekord lennujaamas lühike ning ka bussipeale saime koheselt (bussid käivad muidu iga viie minuti tagant). Mõte, mis meil järgmiseks Hollandi reisiks tekkis (kui see kunagi juhtuma saab): rentida auto ja sõita ise Lissesse, kus piirkonnas Keukenhof asub. Seal kandis on väga palju tulbipõlde, mida oleks tore ise avastamas ja vaatamas käia. Kindlasti aga ei tasuks oma ilusa pildi nimel põllumeestele meelehärmi valmistada ja põllule päriselt tatsama minna. Aga Keukenhof on hea ja mugav asendus ise põldude ülesotsimisele. Tegu on justkui hiiglasliku lillepeenraga, ja Keukenhof on avatud vaid kaks kuud aastas. Selleks aastaks on too lilleaed näiteks juba suletud.

Kas teadsite, et Hollandlased on suured friikafännid? Friikaputkasid leiab pea igalt tänavanurgalt. Oletan, et see on suuresti tänu naabrite (pean silmas Belgiat) mõjutusele. Ja lisandiks juurde vali kohalike kombel kindlasti majonees, mitte ketšup.

50 tulpi kimbus maksab lilleturul 5-10 eurot.

Kas Holland on kallis? Oleneb, millest räägime. Ühistransport on keskmisest kallim, tulbid näiteks palju odavamad kui meil, hehe :) Ma ei ütleks, et väljas söömine või tooted söögipoes oleksid olulisemalt kallimad olnud, aga majutus oli kindlasti päris kallis. Ilmselt saab mitte tipphooajal minnes oluliselt odavamalt läbi, kuid kevad Hollandis on kindlasti omaette kogemus, mille nimel olin mina nõus välja käima alguses arvestatust rohkem. Üldjuhul võib sinna minnes arvestada, et kõige odavam see sihtkoht pole, kuid ta on oma hinda väärt!

Ma võiksin sellest tegelikult mitte nii pikast reisist jutustada tunde ja tunde (või siis teie kui blogilugejate jaoks, lehekülgi ja lehekülgi), kuna tegu on äärmiselt omanäolise ja mulle aina enam huvi pakkuva sihtkohaga. Tunnen, et kõik olulisem sai öeldud, kuid kui teil on spetsiifilisemaid küsimusi, siis andke kommentaarides märku. Ja kui olete ise Hollandit külastanud, jagage oma eredamalt meeldejäänud hetki ja reisisoovitusi! Mina igaljuhul tahan kindlasti tagasi minna. Ja kes pole veel käinud, siis võtke plaani - Tallinnast saab Amsterdami AirBalticuga lausa otselennuga!

Lõpetuseks, nautige videot! :)

Tooted, mida olen armastanud üle KOLME AASTA!


Mõni aeg tagasi vaatasin oma blogis esimesi postitusi, mis üle kolme aasta tagasi avalikustasin. Märkasin peale halva kvaliteediga piltidele ja mõnikord veidi segasele jutule ka seda, et paljud tooted, mida kolm aastat tagasi oma lemmikuks pidasin on siiani lemmikute nimekirjas. Paljud tooteeelistused on ka sellest ajast muutunud ja vanu postitusi vaadates tundsin, et "seda toodet ma suure tõenäosusega enam küll ei kasutaks...", kuid täna tahan teile tutvustada just neid tooteid, mis on peale pikki aastaid ja tohutut katsetamist siiani minu ühed armastatuimad ja enim kasutust leidvad! Tore on küll lugeda postitusi, kus räägitakse oma kuu lemmikutest, kuid see, et toodet on kasutatud mitu aastat tõestab vast veelgi enam, kui väga ta lemmiku tiitlit väärt on. :)


Batiste kuivšampoon oli omal ajal esimene kuivšampoon, mida proovisin. Olen selle kolme aasta jooksul proovinud päris mitmeid ka peale Batiste, kuid tuleb tunnistada, et lemmikuks on siiski just antud toode jäänud. Mulle lihtsalt väga meeldib selle toote suur valikuvariatsioon - Batiste ridadest leiab kuivšampoone mitme erineva lõhnaga ja erinevate tulemuste saavutamiseks. Mina kipun siiski enim kasutama originaali ning kuivšampoon on tõesti parim kaaslane kiireteks hommikuteks, kus pole aega veidi rasuseid juukseid dušši alla pesema viia.

Rich Argan Oil Elixir. Huvitav fakt: Richi juukseõlist (küll natuke teistsugusest) on tehtud minu blogi esimene iluteemaline postitus! Küll aeg läheb ruttu, sellest on juba pea kolm ja pool aastat möödas... Aga Rich juukseõlide järele haaran poes siiani, kui mul juhuslikult mõni uuem juukseõli katsetamisel pole. Kui soovid midagi, mis teeb su juuksed siidiselt pehmeks ja säravaks ilma neid raskeks ja peadligi jätmata, siis soovitan soojalt! Suurepärane tulemus suurepärase hinnaga!




Real Techniques meigipintsleid kummardavad vist kõik, kes meigist lugu peavad. Jällegi, väga mõistliku hinnaga väga kvaliteetsed töövahendid! Minu suured lemmikud on siiani just nende duo-fiber pintslid, mis on piltidel näha valged. Pole rahul olnud vaid duo-fiber "stippling brush-iga", kuna miskipärast tuleb sealt iga pesuga kõvasti karvakesi ära. Kuid see võib ka minu enese viga olla, võibolla olen kuhugi vahele kogemata vett lasknud, mille tulemusena on liim sulama hakanud. Üleüldine minupoolne hinnang nendele pintslitele on igaljuhul super-positiivne!


Mary-Lou Manizer on üks kõige pigmenteeritumaid särapuudreid, mida kunagi näinud olen ning ilmselt see on ka suuresti põhjuseks, miks ma seda puudrit siiani kasutan ja armastan. Jah, ma kasutan SIIANI seda sama puudrit, mille ostsin oma kolm aastat tagasi. Ilmselt pole see kõige õigem hügieeni mõistes, kuid toode töötab ideaalselt ning kuna seda läheb korraga vaja vaid väga pisike kogus, siis seetõttu on mul peaaegu terve toode veel alles ja no ei raatsi seda ära visata. Niiet kui alguses tundub 20ne eurone särapuuder liiga kallis (sest on ka saadaval kolm korda odavamaid särapuudreid, mis töötavad suurepäraselt), siis tegelikult on Mary-Lou Manizer seda igati väärt ja tootest jätkub otseses mõttes aastateks.

Maybelline Lash Sensational on samuti jäänud peale mitmete-mitmete tuššide katsetamist üheks suureks lemmikuks! Selle harjasel on ideaalne kuju ripsmete värvimiseks ja juba ühest kihist piisab, et saavutada volüümikas tulemus mis püsib peal terve päeva. Tean ka selle tootega, et ma pole kaugeltki mitte ainus ilublogija, kes seda kummardab. See konkreetne tušš pildil pole mul muidugi kasutusel olnud kolm aastat, vaid usun, et see on selle aja jooksul kuskil kuues vähemalt.


Tangle Teezerit ei armasta mina mitte seetõttu, et mul väga pusas juuksed tavaliselt oleksid, vaid see on parim kompaktne juuksehari endaga kaasas kandmisekse. Samuti näeb see ääretult stiilne välja ning need lihtsad põhjused ongi mind selle toote juures truuks hoidnud,

Dolce & Gabbana "Dolce" oli üks esimesi parfüüme, mille endale soetasin. Enne seda kasutasin rohkem lihtsalt odavaid lõhnaveesid ning 50 eurose parfüümi ostmine oli minu jaoks päris oluline moment. Sellest ajast on see juba minu kolmas pudel ning armastus selle lõhna vastu on aina kasvamas - nii naiselik ja kevadiselt värske! Lõhnu on ääretult raske sõnadega kirjeldada, seetõttu soovitan teil seda lihtsalt ise järgmine kord poes nuuskida ning usun, et kui olete vähegi värskete hõngude austaja nagu mina, siis armute sellesse esimesest nuusutusest! :)



Seda on juba pildilt näha, et TheBalm Nude Tude lauvärvipaletti olen korralikult kasutanud. See toode on mul tõesti olnud vaid üks selle pika perioodi jooksul. Jällegi, tegelikult peaksin eeskujuliku ilublogijana mitte neid tooteid nii kaua alles hoidma, kuid ma olen ju ka siiski lihtsalt naine, kellel on kahju täiesti toimivat toodet ära visata. Hiljuti olen küll rohkem kasutanud selle paleti kolmandat varianti "Nude Beach", kuid vahetevahel, kui soovin pruunikat igapäevast suitsusilma, on see palett ideaalne variant selle saavutamiseks.

Ja ongi praeguseks kõik! Palun jagage ka minuga tooteid, mida olete aastaid armastanud. Eriti suunan selle üleskutse teistele ilublogijatele, kes samuti taolise postituse teha võiksid. Loeksin meeleldi! :)

PS! Kas sa Eesti Blogiauhindade jagamisel oled hääle oma lemmikule andnud? Kui ei, siis tee seda esimesel võimalusel, kuna hääletus kestab vaid mai lõpuni! Hääletada saab SIIN!
Kui soovid hääle anda minu blogile, siis mina kandideerin ilu- ja moeblogide kategoorias.
 Tänan juba ette! :)

Veatu meigipõhja saladus


Olgu su silma või huulemeik ilus kui tahes, kui näonahal ebaperfektsused on katmata, saab kogu meigi üldmulje kõvasti kannatada. Seetõttu tutvustangi täna teile oma lemmikuid tooteid ja nippe, millega veatu meigipõhi saavutada. Olen neid postitusi varem juba kaks tükki teinud ja viimane neist pea kolm aastat tagasi, seega on tagumine aeg uuenduseks! :)


Minu jaoks algab meigi tegemine enamasti aluskreemist. Ei, tegelikult ikka näohooldusest (pesu ja kreemitamine), aga siia postitusse ma seda sisse ei arvesta, näohooldus on täitsa eraldi teema. Kui on kiire või kui ma lihtsalt ei jaksa eriti aega ja jaksu meigi tegemisele kulutada (mida juhtub harva), siis ma aluskreemi ei kasuta, kuid üldiselt teen seda ikkagi igapäevaselt. Viimase aja suur lemmik on NYX Professional Makeup Angel Veil aluskreem, kuna tegu on just õlivaba aluskreemiga ja tänu sellele on selle toote koostis mu nahale eriti sobiv.



Et nahatooni ühtlustada, kasutan jumestuskreemi ja peitekreemi. Esimeseks haaran viimasel ajal eriti tihti NYX Professional Makeup total control jumestuskreemi järgi, mille suurim fänn ma alguses polnud, kuid nüüd ei saa enam ilma selleta. Mulle meeldib seda peale kanda niiske meigikäsnaga. Ausalt öeldes pole ma tolle meigipintsli suur fänn, mis tegelikult selle jumestuskreemi kasutamiseks NYXil välja töötatud on. Kasutan seda pintslit pigem kreemja põsepuna peale kandmiseks. Jumestuskreem ise on keskmise katvusega, mida üldiselt igapäevaselt eelistangi. Küll aga saab ta päris ruttu otsa, mina kannan tavaliselt näole kuskil umbes 10 tilka. Toonide valik on neil suur ja lai, minu jaoks on sellisel talvisel/kevadisel hooajal ideaalne toon Vanilla.

Ilmselt teavad seda mu blogi tihedased lugejad juba ammu, et kummardan väga Essence camouflage peitekreemi ja see on siiani tõsi. Super hinna ja kvaliteedi suhe, minu jaoks pole isegi paljud 5x kallimad peitekreemid nii hästi töötanud! Kuna mu silmaalused on üpris tumedad, olen peitekreemide suhtes päris valiv ka. Muuda ebaperfektsuste katmiseks näol kasutan tsuts tumedamat peitekreemi kui silmade all, kuna neid ei soovi ma esile tuua nagu silmaaluseid soovin. Kuna vistrike mul õnneks tihti pole, siis tihti ma isegi mujal oma näol peitekreemi ei kasutagi, aga kui on veidi enam katvust vaja, meeldib mulle haarata Oriflame The One peitekreemi järele, mis on koostiselt vedel ja pigem kerge katvusega, või kui näole ilmunud ootamatu külaline on eriti suur, kasutan pigem mõnda paksema koostisega peitekreemi.



Ilmselt seegi pole pikemaaegsetele lugejatele suurim uudis, mis mu lemmik sära andev toode on - Sleek Barekissed Illuminator toonis Monaco. See on ideaalne toon minu lumivalgukese nahale ja annab väga mõnusa maheda, kuid silmatorkava kuma. Kannan seda peale kas näppude või stippling pintsliga oma põsesarnadele, ninale, ülahuulele, kulmukaarele ja võibolla ka natuke lõuale ja otsaesisele. Ma pole särapuudreid juba ammu kasutanud, kuna vedelal highlighteril on minu silmis nii palju enam kasutusviise - seda võib segada ka näiteks jumestuskreemiga ning kanda näole sära andmiseks ka siis, kui sa muud meiki näole üldse ei pane. Kasutades seda toodet väikeses koguses jääb näole tervislik ja naturaalne kuma, kuid tugevama tulemuse soovi korral saab seda muidugi ka mitme kihina peale kanda.



Et kõik need tooted päeva lõpuni ka peal püsiksid, kasutan puudrit. Selle tootesordi suhtes pole mul kunagi erilisi soove olnud, ja kõik on justkui alati töödanud. Tooksin siiski välja Oriflame GG puudri, mis on lihtsalt imekaunis pakendis. Vahel kasutan silmade all ka valget puudrit, et tumedust veelgi kaotada ja kui mul veel eriti palju mahti on (üldiselt siis, kui on tulemas mõni pidustus), kasutan tolmpuudrit, et sellega nägu "küpsetada" (ing. k. baking). 


Ning muidugi soovin sellele peaaegu lumivalgele lõuendile, mis selleks hetkeks saavutatud ka veidi elu ja särtsu lisada. Selleks kasutan päikesepuudrit ja põsepuna. Päikesepuudriks valin tihti Essence luminous matt päikesepuudri kõige heledamas toonis, kuna see pole valgel nahal liiga tugev ning kuna toode pole 100% matt vaid keskel on ka veidi säravat puudrit, lisab see näole veel kuma juurde. Kui soovin näole veelgi sügavust lisada, kasutan tavaliselt kas The Balmi Bahama Mamat või Benefit Hoola bronzerit. 


Põsepunasuhtes pole mul jällegi kunagi erilisi eelistusi, peaasi, et toon on kena! Viimasel ajal olen hulganisti kasutanud Avon the Mark sarja tillukesi põsepunasid, mida on äärmiset mugav ka kaasas kanda. Ja meigipõhja lõpetuseks kasutan meigikinnitusspreid. Üldiselt teen seda terve meigi lõpus, kuid kuna see on siiski oluline osa veatu meigipõhja saavutamisest, tahtsin selle siia postitusse ka lisada.

Ja ongi kõik! Muidugi ei kasuta ma alati igapäevaselt kõiki neid tooteid ja jätan tihti kohe päris mitu sammu ka vahele, aga kui soovin väga põhjalikku meiki teha, siis üldiselt sellises järjekorras need sammud minu rutiinis on.

Ahjaa! Ma kandideerin ka sel aastal Eesti Blogiauhindade jagamisel! Kui Sa leiad, et mu postitus on sinule olnud tore ja kasulik lugemine, on Sul ideaalne võimalus seda mulle nüüd näidata. :)

Hääletada saab igas kategoorias kuni kolme lemmiku poolt ning kui mina olen Sinu jaoks üks lemmikutest, siis leiad minu blogi ilu- ja moeblogide kategooriast. Hääletada saab SIIN!

Tänan juba ette. :)